Alusta konkreetsest küsimusest ülesande kohta
Enne ülesande alustamist küsi praktikajuhendajalt eesmärgi, oodatava tulemuse, töö mahu ja ajaraami kohta ning täpsusta, kellelt saad küsimuste korral abi ja kuidas toimub tagasiside. Vestluse alustamiseks sobib näiteks: „Soovin enne alustamist ülesandest täpselt aru saada. Mis on selle eesmärk ja millist tulemust te minult ootate?”
Kasuta seda sõnastust oma vestluseks valmistumisel. Vali esmalt küsimus selle kohta, mis sulle ülesande kirjelduses kõige ebaselgemaks jäi. Kui juhendaja on eesmärgi juba selgitanud, võid alustada hoopis tulemusest: „Mida peaksin ülesande lõpuks valmis saama?” Nii saad küsida konkreetset täpsustust, ilma et peaksid kogu ülesandekirjeldust uuesti kuulama.
Tartu Ülikooli praktikajuhend soovitab praktika alguses kokku leppida praktikandi rolli, tööülesanded, eesmärgid ja õpitulemused ning suhtluse ja tagasiside. Selged ootused aitavad praktikandil mõista, mida temalt oodatakse ja kelle poole küsimustega pöörduda.
Meie soovitus õppijale on panna enne vestlust kirja oma peamine küsimus. Üldise lause „Ma ei saa aru” asemel nimeta täpselt koht, mille kohta selgitust vajad: „Saan ülesande teemast aru, aga soovin täpsustada, milline peab olema lõpptulemus.” Küsimuse esitamiseks ei pea sul olema valmis lahendust. Piisab, kui oskad öelda, millest juba aru said ja milline osa vajab veel selgitamist.
Täpsusta eesmärki, tulemust ja oma rolli
Eesmärk selgitab, milleks ülesannet tehakse, oodatav tulemus aga seda, mis peab ülesande lõpuks olemas olema. Neid tasub küsida eraldi, sest teadmine, miks midagi tehakse, ei pruugi veel selgitada, mida sinult lõpuks oodatakse.
Eesmärgi kohta saad küsida: „Milleks seda ülesannet tehakse?” Tulemuse täpsustamiseks sobib: „Milline tulemus peab ülesande lõpuks olemas olema?” Kui soovid mõista ülesande seost õppimisega, lisa: „Millise praktika eesmärgi või õpitulemusega see ülesanne seostub?” Tartu Ülikooli praktikajuhendi järgi viivad praktika ülesanded praktika eesmärgi saavutamiseni ning eesmärk ja ülesanded peavad olema selged nii õppijale kui ka juhendajatele.
Ebamäärase kirjelduse puhul kitsenda kõigepealt teemat. Allikas toob täpsustamist vajava eesmärgi näiteks „Tutvumine firma tegevusvaldkondadega”, sest selline sõnastus jätab lahtiseks, millega täpselt tutvutakse. Selle täpsustamiseks võid küsida:
- „Millise tegevusega peaksin tutvuma?”
- „Kui põhjalikult peaksin sellega tutvuma?”
- „Mida peaksin tutvumise lõpuks oskama kirjeldada?”
Seejärel küsi oma osa kohta: „Milline osa sellest ülesandest on minu teha?” Kui ülesandekirjelduses kasutatakse sõna „meie”, võid paluda eristada sinu tegevuse teiste osalejate tegevusest. Näiteks: „Kas kirjeldaksite täpsemalt, mida teen selles ülesandes mina?”
Kuula vastuses eraldi ülesande sisu ja enda vastutusele jäävat osa. Kui üks neist jääb lahtiseks, küsi selle kohta lisaks. Ära püüa juhendaja lühikest vastust ise uute kohustustega täiendada.
Küsi töö mahu ja planeeritud ajakulu kohta
Töö maht, tegemiseks planeeritud aeg ja valmimise tähtaeg vajavad eraldi täpsustamist. Küsi juhendajalt: „Kui palju aega on selle ülesande tegemiseks planeeritud?”, „Mis ajaks peaks tulemus valmis olema?” ja „Kui suur peab olema tehtava töö maht?”
Planeeritud ajakulu kirjeldab ülesandele arvestatud aega. Tähtaeg näitab, millal tulemust oodatakse. Kui vastuseks saad ainult valmimise päeva, võid jätkata: „Kui palju tööaega võiksin selle jaoks oma plaanis arvestada?” Kui vastuses nimetatakse üksnes ajakulu, küsi juurde, mis ajaks peab ülesanne lõpetatud olema.
Tartu Ülikooli praktikajuhend soovitab ülesannete mõõdetavuse kirjeldamisel nimetada planeeritud ajakulu või saavutatava mahu. Näidetena tuuakse tunnid, päevad ja nädalad ning teksti lehekülgede, artiklite või koosolekute arv. Need on võimalused ulatuse kirjeldamiseks. Vali küsimusse ühik, mis sobib sinu ülesandega.
Näiteks kirjaliku ülesande puhul saad küsida: „Kui mitut lehekülge teksti ootate?” Koosolekutega seotud ülesande korral sobib: „Mitme koosolekuga see ülesanne seotud on?” Ära vali arvu ise, vaid jäta see juhendajaga täpsustamiseks.
Pane vastus kirja täidetava lausena: „Ülesande maht on [kokkulepitud maht] ja selle tegemiseks on planeeritud [aeg].” Lisa eraldi: „Tulemus peab valmis olema [tähtaeg].” Kui juhendaja nimetab mitu tegevust, palu täpsustada, kas öeldud maht ja aeg käivad kogu ülesande või ühe tegevuse kohta.
Lepi kokku selgitused, küsimuste kontakt ja tagasiside
Kui ülesande tegemise käik jääb ebaselgeks, palu juhendajal selgitada just seda tööprotsessi osa, millest sa veel aru ei saa. Sobiv algus on: „Palun selgitage, kuidas selle ülesande tööprotsess käib.” Tartu Ülikooli praktikajuhend nimetab tööprotsesside selgitamist ja probleemide lahendamisel abistamist juhendaja rolli osana.
Pärast selgitust võid osutada konkreetsele kohale: „Esimesest sammust sain aru. Palun selgitage, mis sellele järgneb.” Kui mõni juhendis kasutatud sõna jääb arusaamatuks, küsi selle tähendust ülesande kontekstis. Nii saad vestlust jätkata täpselt sealt, kus selgitust vajad.
Ülesande ajal tekkivate küsimuste jaoks täpsusta nii kontakt kui ka suhtlemise viis:
- „Kelle poole saan pöörduda, kui ülesande käigus midagi ebaselgeks jääb?”
- „Kuidas saan ülesande ajal küsimusi esitada?”
Ära eelda ise, et küsimused tuleb saata kindlasse kanalisse või esitada kindlal ajal. Palu juhendajal kirjeldada, kuidas selles praktikakohas suheldakse, ning pane vastus endale kirja.
Tagasiside kohta küsi: „Kuidas saan tehtud töö kohta tagasisidet?” Vajaduse korral täpsusta: „Millal saame tehtud töö üle arutada?” Allikas kirjeldab head tagasisidet konkreetse, õigeaegse, toetava ja arendavana. Tagasisidevestluseks võid ette valmistada ka enda küsimuse: „Millele võiksin järgmise sarnase ülesande puhul rohkem tähelepanu pöörata?”
Näidisvestlus ja täidetav ülesandekokkulepe
Vestluse lõpus saad kokkulepped oma sõnadega kokku võtta ja paluda juhendajal neid vajaduse korral parandada. Nii lähtud põhimõttest, et eesmärk ja ülesanded peavad olema arusaadavad mõlemale osapoolele.
Järgnev on väljamõeldud sõnastusnäide, mida saad enda vestluseks kohandada. Nurksulgudes väljad täida juhendaja vastuste põhjal.
- Õppija: „Milleks seda ülesannet tehakse ja millist tulemust minult ootate?”
- Juhendaja: „Ülesande eesmärk on [eesmärk] ja oodatav tulemus on [tulemus].”
- Õppija: „Milline osa on minu teha ja kui suur peab olema töö maht?”
- Juhendaja: „Sinu ülesanne on [ülesanne] ning kokkulepitud maht on [maht].”
- Õppija: „Kui palju aega on planeeritud ja mis ajaks peaksin lõpetama?”
- Juhendaja: „Planeeritud aeg on [aeg] ja tähtaeg on [tähtaeg].”
- Õppija: „Kellelt saan ülesande ajal täpsustusi küsida ja kuidas saan tagasisidet?”
- Juhendaja: „Küsimustega pöördu [kontakt] poole. Tagasiside kokkulepe on [kokkulepe].”
Täidetav kokkuvõte võib kõlada nii: „Saan aru, et minu ülesanne on [ülesanne], eesmärk on [eesmärk], oodatav tulemus on [tulemus] ning planeeritud maht ja aeg on [kokkulepe]. Küsimustega pöördun [kontakt] poole ja tagasiside toimub [kokkulepe] järgi.”
Lisa kokkuvõttele ka valmimise tähtaeg. Kui mõni vastus jäi üldiseks, pöördu enne lõpetamist selle ühe punkti juurde tagasi. Kasuta juhendajaga läbi räägitud sõnu, et kokkuvõttesse ei lisanduks kogemata uusi tingimusi. Lõpeta küsimusega: „Kas sain ülesandest õigesti aru?”
