Ajalugu

Alu Rahvaõpistu on oma algusaastatest peale olnud palju enam kui lihtsalt koolituskeskus. See on olnud kogukonna süda, uute oskuste sepikoda ja aken laiemasse maailma. Ajal, mil Eesti ühiskond tegi läbi suuri muutusi, pakkus rahvaõpistu tuge, inspiratsiooni ja praktilisi teadmisi igas vanuses ja eluetapis inimestele. Juba meie esimesel tegutsemiskümnendil (1995–2003) toimus siin üle saja erineva kursuse – alates keeltest, arvutiõppest, meediast ja kunstist kuni aianduse, turismi, ettevõtluse ja hooldustööni välja.

Siin on tagasivaade meie kirevale ja tegusale ajaloole, mis on ladunud vundamendi tänasele Alu Rahvaõpistule.

Avarduv maailm: Keeled, arvutid ja noorte hääl

1990ndate teises pooles avanesid piirid ja tekkis tohutu janu uute teadmiste järele. Rahvaõpistus kihas vilgas keeleõpe: huvilised said algust teha või oma teadmisi lihvida inglise, soome, rootsi, saksa, prantsuse ja isegi eesti keeles.

Samal ajal astuti jõulisi samme digimaailma suunas. 1999. aastal startis arvutiõpe algajatele lausa viie lennuga korraga, kasvades peagi edasijõudnute kursusteks, mis aitasid kohalikel uue ajastuga sammu pidada.

Erilist tähelepanu pöörati noortele, sealhulgas töötutele maanoortele. Projektid nagu „Olla noor Raplas – olla noor Euroopas“ tõid kokku ajakirjandushuvilised, kelle käe all sündisid ajakirjad, esimesed kodulehed ja e-väljaanded. Tehti rahvusvahelist videokoostööd Taani Borupi rahvaõpistuga (projekt „Witness“), korraldati meediakursusi ning õpiti suhtekorraldust ja meediasuhtlust.

Loovuse lend: Teatrilavastustest elustuva keskajani

Alu Rahvaõpistu on alati seisnud loovuse ja eneseväljenduse eest. „Laupäevastuudio“ õpiringides said kunstisõbrad kätt proovida nahkehistöös, akvarellmaalimises, unikaalpaberi valmistamises ja krokiijoonistamises. Lastele pakkus rõõmu Alu Laste Loovuse Ring ning täiskasvanutele avas uusi uksi kunstiteraapia, looduskunst ja trummide valmistamine.

Teatrihuvilised – nii noored töötud kui ka kogenud harrastusnäitlejad – said osaleda näitekunsti täiendõppes. Sündisid vabaõhuetendused koostöös Soome noortega. Üheks õpistu ajaloo tipphetkeks kujunes aga kultuurinädal „Keskaeg ärkab ellu“, mis tõi 1997. aastal kokku 140 osalejat. Loeng-kontsertide saatel õpiti valmistama pastlaid, punuma kõlapaelu, maalima klaasi ning tutvuti vanamuusika ja kirjakunstiga. Hiljem lisandusid sinna ka sügavamad pärimuskultuuri kursused.

Juured maas: Kodu, aed ja loodus

Kõige uue ja rahvusvahelise kõrval ei unustatud kunagi ka oma juuri ja kodusoojust. Õpistu rohenäpud kogunesid kursustele „Minu koduaia algus“ ning õppisid iluaia kujundamist, ökoloogiat ja kodukaunistamist. Eriline koht oli ravimtaimede kasvatamisel ja nende raviomaduste tundmaõppimisel. Praktilises kulinaariaklassis avastati uusi maitseaineid ja tehti tutvust kaasaegse köögikunstiga.

Ettevõtlik vaim ja uued ametioskused

Muutuvas majanduskeskkonnas oli rahvaõpistu paljudele hüppelauaks uude ellu. Eriti populaarseks osutusid mahukad ökoturismi (esimene kursus kestis lausa 6 kuud!) ja maaturismi koolitused, mis põimiti kokku Raplamaa kultuurilooga. Tulevased ettevõtjad said teadmisi asjaajamisest, raamatupidamisest ja üliolulisest projektide kirjutamisest – „Fondid ja rahastajad“ kursus andis oskuse tuua kodukanti uusi investeeringuid.

Neile, kes otsisid kindlat ametit, pakuti põhjalikku kutseõpet. Siin koolitati sadade tundide viisi kergerõiva- ja masinõmblejaid, rätsepaid ning koduhooldajaid ja põetajaid. Lisaks aidati liiklustundides rooli taha uusi juhte ja värskendati koolilõpetajate teadmisi matemaatika meeldetuletuskursustel. Ei puudunud ka peenemad oskused – etiketi ja vastuvõttude korraldamise kursused andsid lihvi igaks elujuhtumiks.

Inimene ja ühiskond: Psühholoogia, õpetajad ning kogukonnad

Rahvaõpistu uskus, et tugev kogukond algab tervest ja toimetulevast inimesest. Psühholoogia ja suhtlemise kursused, nagu „Toimetulev inimene“ või enesega toimetulek kriisiperioodil, pakkusid vaimset tuge. Tüdrukute kool andis elutarkust noortele neidudele ning kultuuridevahelise suhtlemise kursustel õpiti mõistma teiste rahvaste (näiteks taanlaste) eripärasid.

Alu Rahvaõpistu oli ka oluline partner haridustöötajatele ja kogukonnaeestvedajatele. Õpetajatele korraldati täiendõpet koolidemokraatia, projektimeetodi, eripedagoogika ja juriidika teemadel. Külaliikumisele andis hoogu Raplamaa külavanemate kool. Samuti jagati teadmisi mitteriiklike organisatsioonide (MTÜ-de) asutamisest ning viidi läbi tööõiguse ja töökeskkonna seaduste õppepäevi, et kaitsta ja harida tööturule sisenejaid.

Alu Rahvaõpistu esimesed kümnendid olid täis tegutsemislusti, avastamisrõõmu ja kogukonna ühtehoidmist. Need sajad kursused ja tuhanded õppetunnid on jätnud sügava jälje paljude inimeste ellu ja kogu Raplamaa arengusse. See on pärand, millele ehitame oma tegevust ka täna.