Tähelepanek kirjeldab tegevust, hinnang väljendab arvamust
Praktikapäevikus eristad tähelepanekut enda hinnangust selle järgi, kas lause nimetab konkreetset tegevust või asjaolu või väljendab sinu arvamust selle kohta. Tähelepanek ütleb, mida tegid või märkasid. Hinnang lisab, kuidas sa tegevuse kvaliteeti hindad, näiteks kas miski õnnestus hästi või jäi puudulikuks.
Tartu Ülikooli praktikajuhendaja materjalis on kirjeldus näiteks memo puuduvate osalejanimede, kuupäeva ja kirjavigade nimetamine. Väide „Sinu vormistatud memo on hästi tehtud!” on seevastu hinnang. Materjal seostab kirjeldavat tagasisidet suurema konkreetsuse ja möödarääkimise vältimisega.
Sama eristust saad kasutada oma praktikapäeviku lausete läbivaatamisel: kirjelda tegevust ja sõnasta hinnang eraldi. Nii saad ka hiljem lugedes aru, milline osa sissekandest kirjeldab toimunut ja milline väljendab sinu arusaama oma sooritusest. Hinnangul on eneseanalüüsis koht, kuid see vajab enda kõrvale konkreetset tegevuskirjeldust.
Kontrolli, millise konkreetse asjaolu sinu lause nimetab
Päevikulauset lugedes küsi endalt: „Millist konkreetset tegevust või asjaolu see lause nimetab?” Kui vastuseks jääb ainult „hästi”, „halvasti” või „edukalt”, otsi lausest tegevuse kirjeldust. TÜ praktikajuhendaja materjali kirjeldava tagasiside põhimõte suunab tähelepanu konkreetsetele asjaoludele inimese tegevuses.
Võrdle kahte väljamõeldud harjutuslauset:
- „Kirjutasin üles juhendaja antud ülesanded.” Lause nimetab tegevuse: ülesannete kirjapanemise.
- „Tegin märkmeid hästi.” Lause nimetab küll märkmete tegemise, kuid sõna „hästi” lisab hinnangu ega täpsusta, mille poolest märkmed head olid.
Mõlemat sisaldava lause „Kirjutasin juhendaja antud ülesanded hästi üles” saad jagada kaheks: „Kirjutasin üles juhendaja antud ülesanded. Minu hinnangul tegin seda hästi.” Nii muutub kirjeldava ja hinnangulise osa piir nähtavaks, kuigi hinnangu põhjendus vajab veel läbimõtlemist.
Ümber sõnastades säilita teadaolev sisu. Ära lisa, et kirjutasid üles kõik ülesanded, tegid seda õiges järjekorras või jõudsid õigeks ajaks valmis, kui algne kirjeldus neid asjaolusid ei sisalda. Täpsem sõnastus ei tähenda uute sündmuste lisamist.
Seo enda hinnang eesmärkide ja kriteeriumidega
Põhjendatud enesehinnang selgitab, mille alusel pead oma tegevust õnnestunuks või parandamist vajavaks. TÜ praktikajuhendaja materjal käsitleb oma tegevuse kirjeldamist ning õnnestumiste ja vajakajäämiste analüüsimist eristatavate tegevustena. Samuti seob see toetava tagasiside töö eesmärkide ja kriteeriumidega.
Eneseanalüüsis saad sellest lähtudes küsida:
- Mis oli ülesande eesmärk?
- Millise mulle antud kriteeriumi järgi oma sooritust hindan?
- Milline kirjeldatud asjaolu toetab minu hinnangut?
- Mida soovin järgmine kord teisiti teha?
Tegevuskirjeldus vastab küsimusele „Mida ma tegin?”. Sellele järgnev analüüs selgitab, kuidas tehtu suhestus eesmärgiga ja mida sellest õppisid. Pelgalt sõna „hästi” asendamine sõnaga „eesmärgipäraselt” ei anna hinnangule põhjendust. Nimeta ka asjaolu, millele hinnang tugineb, kui see on sulle teada.
See eristus aitab sissekande sisu läbi mõelda. Tagasisidematerjali põhimõte ei määra praktikapäeviku kohustuslikke rubriike ega õppeasutuse vormistusnõudeid. Päeviku ülesehituses lähtu oma õppeasutuse praktikajuhendist.
