Alusta konkreetsete olukordade eneseanalüüsist
Enne lapse tugiisiku koolituse valimist meenuta suhtlemis- ja koostööolukordi ning vaata, kuidas sa kuulasid, infot vahetasid, erinevate vajadustega arvestasid ja kokkuleppeid tegid. Vali näiteks vestlus tuttavaga või ühine ettevõtmine, milles ise osalesid. Lähtu sellest, mida tegelikult ütlesid ja tegid, mitte sellest, kuidas sooviksid ennast kirjeldada.
Meie õppekavas on nimetatud objektiivse minapildi kujundamist ja eneseanalüüsi vajadust. Enda kogemuste läbimõtlemiseks võid kirjutada iga valitud olukorra juurde kolm tähelepanekut:
- Mis mul õnnestus? Lisa konkreetne näide oma käitumisest.
- Mis tekitas raskusi? Kirjelda hetke, mil vestlus või koostöö muutus keeruliseks.
- Mida sooviksin õppida? Sõnasta oskus, mida tahaksid teadlikumalt kasutada.
Need küsimused on vabatahtlik mõtlemisabi. Vastustele pole vaja anda punkte ega teha nende põhjal lõplikku otsust enda sobivuse kohta. Koolituse valikul on neist kasu eelkõige siis, kui oskad üldise soovi „tahan paremini suhelda” asemel nimetada konkreetse õppimisvajaduse.
Vaata üle oma hoiakud ja valmisolek kuulata
Oma hoiakute mõju saad märgata selles, kuidas reageerid inimesele, kelle soov erineb sinu esialgsest ettekujutusest. Meie õppekava käsitleb tugiisiku väärtusi ja hoiakuid. Nende üle mõtlemiseks tasub vaadata, millal oled valmis teise inimese selgitust kuulama ja millal hakkad juba oma vastust ette valmistama.
Kujutle näiteks, et plaanid tuttavaga ühist vaba päeva. Sina soovid tihedat tegevuskava, tema eelistab rahulikku koosolemist. Meenuta mõnd sarnast vestlust ja kirjelda oma tegelikku reaktsiooni: millised olid su esimesed sõnad ning mida tegid pärast teise soovi kuulmist?
Abiks võivad olla järgmised küsimused:
- Kas kuulan mõtte lõpuni või katkestan, kui arvan end juba vastust teadvat?
- Kas küsin inimese eelistuse kohta või oletan tema põhjuseid?
- Kas märkan, kui varasem kogemus paneb mind uut vestluspartnerit kiiresti hindama?
- Kas suudan tunnistada, et mu esialgne ettekujutus oli ekslik?
Kõrvaltvaate saamiseks võid paluda usaldusväärsel tuttaval kommenteerida üht harjumust, näiteks vahelesegamist. Palu tal tuua konkreetne näide ja võrdle seda enda tähelepanekuga. Erinevused teie kirjeldustes annavad võimaluse uurida, mida sa ise vestluse ajal ei märganud.
Mõtesta täpset infovahetust ja kokkulepete tegemist
Täpse infovahetuse hindamiseks jälgi, kas suudad eristada teise inimese öeldut enda järeldustest. Meie õppekava perega suhtlemise teema hõlmab perekonna ootusi, moonutusteta info liikumist ning piiride ja reeglite kokkuleppimist.
Argine näide on lause „Püüan pärastlõunal tulla”. Kui annad selle edasi kindla saabumislubadusena, oled lisanud öeldule oma tõlgenduse. Enda suhtlemist vaadeldes küsi:
- Kas mäletan, mida inimene ütles, või peamiselt seda, mida tema jutust järeldasin?
- Kas küsin ebaselge aja, ülesande või ootuse üle?
- Kas kontrollin, et mõistsime kokkulepet ühtemoodi?
Piiridest rääkimise hindamiseks meenuta olukorda, kus pidid väljendama, millega saad nõustuda ja millega mitte. Pane kirja, mida ütlesid otse ning mida lootsid teist inimest ise mõistvat. Näiteks võib „Ma ei saa seekord aidata” väljendada piiri selgemalt kui „Eks ma vaatan”. Vaata, milline ootus jäi vestluse järel veel lahtiseks.
Ettevalmistusharjutuseks vali üks igapäevane kokkulepe ja võta see oma sõnadega kokku: „Sain aru, et kohtume laupäeval kell kümme ja mina toon vajalikud vahendid. Kas mõistsin õigesti?” Palu vestluspartneril vajaduse korral parandada. Nii saad jälgida oma sõnastuse täpsust.
Hinda koostöövalmidust erinevate ootuste korral
Koostöövalmidust saad uurida selle kaudu, kuidas käitud siis, kui ühises ettevõtmises ei lange inimeste ootused kokku. Meie õppekavas käsitletakse suhtlemist pere, haridusasutuse ja vajaduse korral kohaliku omavalitsusega ning kõigi osapoolte vajaduste respekteerimist.
Meenuta näiteks ürituse korraldamist, ühist õppeülesannet või muud ettevõtmist, kus tuli jagada vastutust. Vaata, kuidas selgitasid välja teiste soovid ja väljendasid enda seisukohta. Kas pakkusid kohe lahenduse või uurisid enne, milles erimeelsus seisnes? Teise vajaduse arvestamine ei tähenda, et pead iga ettepanekuga nõustuma. Mõtle, kas oskasid oma eriarvamust põhjendada nii, et arutelu sai jätkuda.
Uuri ka oma käitumist raskuse tekkimisel:
- Kas küsin abi, kui ülesanne või minu vastutus jääb ebaselgeks?
- Kas kuulan tagasisidet ja küsin vajaduse korral näidet?
- Kas olen valmis kokkulepet uuesti arutama, kui olukord muutub?
- Kas suudan pärast erimeelsust ühise ülesandega edasi minna?
Vali enne koolituse otsustamist üks koostööharjumus, mida järgmises ühises tegevuses jälgida. Näiteks pane tähele, millal abi küsid: kas kohe takistuse tekkides või alles siis, kui oled pikalt üksi proovinud. Kirjelda tähelepanekut ilma endale ametialase sobivuse hinnangut andmata.
Seo tähelepanekud Alu Rahvaõpistu õppekava ja oma küsimustega
Koolituspäringuks vali oma tähelepanekutest üks tugevus ja üks õppimisvajadus ning seo need õppekava teemadega. Meie Eri- ja abivajadusega lapse tugiisiku koolituse puhul võid lähtuda näiteks hoiakutest, perega suhtlemisest või koostööst haridusasutusega. Nii saad küsida täpsemalt selle kohta, mis sind õppimise juures huvitab.
Päringu koostamiseks võid kasutada järgmist malli:
„Minu tugevus on … Keeruliseks pean … Soovin õppida … Kuidas neid teemasid koolitusel käsitletakse?”
Täida lüngad enda näidetega. Näiteks: „Minu tugevus on oma seisukoha rahulik selgitamine. Keeruliseks pean ootamatu kriitilise tagasiside kuulamist. Soovin õppida sellises vestluses täpsustavaid küsimusi esitama. Kuidas neid teemasid koolitusel käsitletakse?”
Õppesse asumise kohta võid eraldi küsida: „Kas enne õppesse asumist hinnatakse suhtlemis- ja koostööoskusi ning kui jah, siis kuidas?” See küsimus puudutab vastuvõttu, eelnev näide sinu õppimissoove.
Oleme Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner. Pane oma tähelepanekud ja küsimused koolituspäringusse, et saaksid küsida just enda valiku jaoks vajalikku infot.
