Lühivastus: kindlat nädalast jaotust ei ole
Veebi- ja kontaktõppe päevade arv nädalas selgub alati valitud koolituse kehtivast tunniplaanist ja õppekavast. Kombineeritud õpe ei tähenda automaatselt näiteks kindlat arvu veebipäevi ja kontaktõppe päevi igal nädalal.
Märge „veebi- ja kontaktõpe” kinnitab, et koolitusel kasutatakse mõlemat õppevormi. See ei näita veel, mitu päeva või tundi kummaski vormis toimub ega milline on nende osakaal. Õppekoormus võib nädalati erineda ning ajakavas võivad eraldi olla ka praktika ja iseseisev töö.
Täpse nädalase jaotuse leidmiseks vaata konkreetse õpperühma ajakava. Kontrolli, millistel kuupäevadel ja kellaaegadel toimuvad veebitunnid, millal tuleb osaleda kohapeal ning kuidas paikneb praktika muu õppe suhtes. Nii saad võrrelda tegelikku õpperütmi oma töö, pere ja teiste kohustustega.
1. Vaata esmalt konkreetse koolituse tunniplaani ja õppekava
Kõige täpsema ülevaate saad, kui vaatad koos nii kehtivat õppekava kui ka konkreetse õpperühma tunniplaani. Õppekava aitab mõista koolituse osi ja nende mahtu, tunniplaan näitab aga tegelikke õppekuupäevi.
Kontrolli tunniplaanist eraldi:
- veebitundide kuupäevi ja kellaaegu;
- kohapeal toimuva õppe kuupäevi ning asukohta;
- päevi, mil kohalolek on vajalik;
- praktika aega ja selle paiknemist muu õppe suhtes.
Koolituse kogumaht ei võrdu reaalajas õppepäevade arvuga. Kogumahu hulka võivad kuuluda veebipõhine või auditoorne õpe, praktika ja iseseisev töö. Seetõttu ei saa tundide koguarvu jagada lihtsalt õppepäeva pikkusega ja järeldada, mitu päeva tuleb veebis või kohapeal osaleda.
Arvesta ka sellega, et täpne tunniplaan ja õppekoht võivad olla seotud konkreetse rühmaga. Üldine koolituse kirjeldus aitab teha esmase valiku, kuid oma kalendri planeerimiseks kasuta selle rühma kuupäevi, millega soovid liituda.
2. Täpsusta, kas veebitunnid toimuvad kindlal ajal
Veebitund võib nõuda osalemist kindlal kuupäeval ja kellaajal, seega ei saa seda automaatselt käsitleda vabalt valitava õppeajana. Küsi enne alustamist, millised veebikohtumised toimuvad reaalajas ja millise osa saab teha iseseisvalt.
Veebiõpe ja iseseisev töö ei tähenda tingimata sama asja. Veebiõpe võib hõlmata koolitajaga samal ajal toimuvat kohtumist, iseseisva töö puhul täidab õppija ülesandeid etteantud tähtajaks oma aega korraldades. Täpsusta, millised materjalid tuleb läbi töötada, millised ülesanded esitada ja millal on nende tähtajad.
Kontrolli ka tehnilisi eeldusi:
- millist arvutit või muud seadet on vaja;
- kas osalemiseks on tarvis kaamerat ja mikrofoni;
- millist veebikeskkonda või tarkvara kasutatakse;
- kas internetiühendus võimaldab reaalajas kohtumisel osaleda.
Küsi ühtlasi, kuidas käsitletakse puudumist ja kuidas saab puudutud õppetööd vajaduse korral korvata. Veebipäeva tegelik paindlikkus sõltub seega kohtumiste kellaaegadest, ülesannete tähtaegadest ja koolituse korraldusest.
3. Erista kontaktõpe, praktika ja iseseisev töö
Koolituse koormus võib jaguneda mitmeks eri osaks, mis vajavad nädalaplaanis erinevat käsitlust. Veebipõhise või auditoorse õppe kõrval võivad kogumahu sisse kuuluda praktika ja iseseisev töö.
Meie avaldatud 240-tunnise hooldustöötaja koolituse näites jaguneb maht järgmiselt:
| Koolituse osa | Maht |
|---|---|
| Õpe | 112 tundi |
| Praktika | 96 tundi |
| Iseseisev töö | 32 tundi |
See jaotus aitab hinnata eri osade osakaalu, kuid mitte nende paigutust nädalapäevadele. Sama tundide mahtu saab korraldada eri pikkusega õppepäevade, perioodide ja rühmapõhiste ajakavade järgi.
Praktika tuleks oma kalendris märkida eraldi. See ei pruugi kattuda tavapäraste kontaktõppe päevadega ning selle aeg võib sõltuda kokkulepitud praktikapäevadest. Iseseisev töö omakorda vajab aega ülesannete tegemiseks, kuigi see ei pruugi kajastuda tunniplaanis eraldi kohalolekupäevana.
Seetõttu ei näita ka üksikasjalik tundide jaotus veel, mitu veebipäeva, kontaktõppe päeva või praktikapäeva igasse nädalasse jääb. Päevade arvu annab alles tegelik ajakava, mitte kogumahu lihtne ümberarvutamine.
4. Koosta oma nädalaplaan kinnitatud aegade järgi
Toimiv nädalaplaan algab nendest aegadest, mida ei saa vabalt ümber tõsta. Nii näed enne registreerumist, kas õppetöö mahub päriselt sinu töö- ja perekohustuste kõrvale.
Koosta plaan järgmises järjekorras:
- märgi kalendrisse töövahetused ja muud muutumatud kohustused;
- lisa kinnitatud kontaktõppe kuupäevad ning kokkulepitud praktikapäevad;
- arvesta kohapealsete päevade juurde edasi-tagasi sõiduks kuluv aeg;
- paiguta kindla kellaajaga veebitunnid vabadesse ajavahemikesse;
- leia eraldi aeg iseseisvatele ülesannetele, materjalide läbivaatamisele ja ettevalmistusele;
- jäta varuaega ootamatute muudatuste ja ülesannete lõpetamise jaoks.
Ära planeeri kontaktõppe päeva ainult tunniplaani märgitud õppetundide järgi. Kohalesõit, võimalik ooteaeg ja tagasisõit võivad muuta selle sinu kalendris oluliselt pikemaks päevaks.
Vaata plaani vähemalt ühe tervikliku õppeperioodi ulatuses, mitte ainult ühe mugava nädala põhjal. Kui mõni aeg kattub töövahetuse või muu vältimatu kohustusega, selgita enne registreerumist välja, kuidas puudumist käsitletakse ja kas puudutud õppetööd saab korvata. Realistlik plaan sisaldab ka puhkust, mitte ainult järjest täidetud ajavahemikke.
5. Küsi enne registreerumist need korralduslikud küsimused
Enne registreerumist küsi välja kuupäevad, kellaajad ja osalemisviisid, mille põhjal saad koostada valitud koolituse tegeliku nädalaplaani. Üldisest õppevormi nimetusest üksi ei piisa ajakava sobivuse hindamiseks.
Kasuta järgmist kontrollnimekirja:
- Millistel kuupäevadel ja kellaaegadel toimuvad reaalajas veebitunnid?
- Millised teemad eeldavad kohapeal osalemist?
- Kus kontaktõpe toimub ja millistel päevadel on kohalolek vajalik?
- Kas õppekava sisaldab praktikat ning millal see toimub?
- Kuidas paiknevad praktikapäevad veebitundide ja kontaktõppe suhtes?
- Millised ülesanded tehakse iseseisvalt ja millised on nende tähtajad?
- Millist seadet, internetiühendust, tarkvara või veebikeskkonda on vaja?
- Kuidas saab puudutud õppetööd korvata?
- Kas ajakava või õppekoht on seotud konkreetse õpperühmaga?
Seejärel kanna kõik kinnitatud ajad oma kalendrisse ja vaata eraldi üle kõige tihedamad nädalad. Kontrolli, kas saad osaleda kindla ajaga veebitundides, jõuda kontaktõppesse ning jätta piisavalt aega praktikale ja iseseisvatele ülesannetele. Sobiv koolitus peab sobima ka sinu tegeliku ajakasutusega, mitte ainult huvipakkuva valdkonnaga.







